ǨIÕTTǨEʹRJJ
Tuåimmeʹtǩǩõõzz soojjlõs škooulserddjummšid Lappist
NOORRÂM
Rauna Rahko-Ravantti, Minna Körkkö, Merja Paksuniemi, Sari Niemisalo
Lapin yliopiston rehtori on todennut päätöksessään 23.9.2020, että julkaisussa on rikottu hyvää tieteellistä käytäntöä. Sari Niemisalo olisi tullut mainita "Käsikirja: Toimenpide-esityksiä sujuviin koulutussiirtymin Lapissa"
kokoamisessa mukana olleena henkilönä. Sari Niemisalo on merkitty yhdeksi kokoajaksi julkaisuun. Lapin yliopistossa Lapin korkeakoulukirjasto toteuttaa julkaisuun päätöksen johdosta tehtävät lisäykset.
Rehtorin päätös 514/00.06.2017, 23.9.2020
3
ǨIÕTTǨEʹRJJ
Tuåimmeʹtǩǩõõzz soojjlõs škooulserddjummšid Lappist
NOORRÂM
Rauna Rahko-Ravantti, Minna Körkkö, Merja Paksuniemi
ISBN 978-952-484-982-1 Lappi universiteʹtt, Pedagogtiõđi tiõđkåʹdd Ruäʹvnjargg 2017
Alggsääʹn ... 6
Mättčuâǥǥas soojjlen- haʹŋǩǩõõzz kõskksaž puåđõõzz ... 9
Tuåimmeʹtǩǩõõzz ... 15
Ǩiõlʼlaž vueʹlǧǧemsââʹj ... 15
Serddjummuž soojjlen - Serddjempoodd oʹhjjõõzzlaž tuejjeeʹjid kuõskki tuåimmeʹtǩǩõõzz ... 17
Sosioemotionaalʼlaž mättjempirrõs da piâr tuärjjõssân - škooulâst piʹrǧǧeem pueʹreei tuåim ... 19
Lââʹssteâđ tuärjjõssân ... 21
Teâttkääiv
Alggsääʹn
Mättčuâǥǥas soojjlen–čiõlǥtemhaʹŋǩǩõõzz täävtõssân leäi puuʹtʼted teâđ, koon veäkka vueiʹtet tuärjjeed eetnlaž jooukid kuulli mättʼtõõttji serddjummuž vuâđđškooulâst nuuʹbb tääʹzz määttaid di puʹhtted õlmmsa tän jouʹǩǩe kuulli tååbdaid serddjempooddâst da čuäʹjted čåuʹddem-maallid, koi veäkka seʹrddma vuäǯǯat soojjlõsvuõđ. Haʹŋǩǩõʹsse vuässõʹtte 40 sääʹm- da jânnmasiʹrddimättʼtõõttjed.
Tän ǩiõttǩeeʹrjest čuäʹjtõõllâp tuåimmsiâzztõõzzid haʹŋǩǩõõzzâst vuåǯǯum teâđ čuõvâst. Tuåimmsiâzztõõzzi vuâđđ lij haʹŋǩǩõõzzâst õlmstõttum rapoortâst.¹ Haʹŋǩǩõõzz aunstõõzznoorrma, tuʹtǩǩeemvuässa da rapoort ǩeeʹrjtummša vuässõʹtte Minna Körkkö, Sari Niemisalo, Merja Paksuniemi, Rauna Rahko-Ravantti da Maiju Saarreharju. Haʹŋǩǩõõzz puåđõõzz lie norrum õʹhtte da čuäʹjtet Seerdalvuõttinstituutt õlmstâʹttem ǩeeʹrjest Mättčuâǥǥas soojjlen Lappist, koʹst haʹŋǩǩõõzz puåđõõzzi lââʹssen sueʹrj äʹšštobddi käʹǧǧe õlmmsa kõskksumus teeʹmid. Mättčuâǥǥas soojjlen Lappist – tuejjõõzzâst Nuõri jânnmasiʹrddji aunstõõzz noʹrre, analysõʹstte da raportõʹstte Minna Körkkö da Sari Niemisalo (ǩč. Körkkö & Niemisalo, Maahanmuuttajaoppilaiden siirtymät perusopetuksesta toisen asteen
¹Körkkö, Minna, Paksuniemi, Merja, Niemisalo, Sari & Rahko-Ravantti, Rauna. (tuå- im.) (2017): Opintie sujuvaksi Lapissa. Turku, Seerdalvuõttinstitutt, Õõlmtõõzz 6.
7 Ǩiõttǩeʹrjj
Tän ǩiõttǩeeʹrjest čuäʹjtõõllâp tuåimmsiâzztõõzzid haʹŋǩǩõõzzâst vuåǯǯum teâđ čuõvâst.
koulutukseen Lapissa, 45–67), rääʹves jânnmasiʹrddji aunstõõzz analysõʹstte da raportõʹstte Maiju Saarreharju da Merja Paksuniemi (ǩč. Saarreharju
& Paksuniemi, ”Koska siitä saa hyvän elämän”, 69–95) da sääʹmnuõri mättčuâkkaz ǩiõttʼtõõlli aunstõõzz analysõõʹsti da raportõõʹsti Rauna Rahko- Ravantti (ǩč. Rahko-Ravantti, Saamelaisnuorten opintie Lapissa, 97–113).
ǩeʹrjj lij lookkâmnalla addrõõzzâst: http://www.migrationinstitute.fi/files/pdf/
julkaisuja-sarja/Opintie-sujuvaksi-Lapissa-Siirtolaisuussinstituutti-J6.pdf Späʹssbõõššâp haʹŋǩǩõõzz teäggtam Euroopp sosiaalteäggõõǥǥ, Lappi JTP -kõõskõõzz di Lappi universiteeʹtt. Späʹssbõõššâp haʹŋǩǩõõzzâst mainstõttum oummid da õhttsažtuâjjkuõiʹmid, tijtää tän čiõlǥtõõzz ij leʹjje vueiʹtted tuejjeed. Späʹssbõõššâp še haʹŋǩǩõõzz jeeʹres tuâjjlaid kaallšõs tuâjast koon sij lie tuejjääm. Späʹssbõõššâp še oʹhjjeemjoouk vuäzzlaid äʹšštobddâm ooudâst haʹŋǩǩõõzz äiʹǧǧen.
Ruäʹvnjaarǥâst 16.2.2017
Rauna Rahko-Ravantti, Minna Körkkö ja Merja Paksuniemi
9 Ǩiõttǩeʹrjj
Mättčuâǥǥas soojjlen - haʹŋǩǩõõzz kõskksaž puåđõõzz
Sääʹmnuõr
▶ Vueʹss nuõrin vuõiʹni sääʹmǩiõl miârkteei sââʹjest jiiʹjjes pueʹttiäigga.
Gåårdin jeälsteei sääʹmnuõr leʹjje niõǥǥääm ooccmes sääʹmvoudda nuuʹbb tääʹzz määttaid.
▶ Gåårdin jeälsteei sääʹmnuõr leʹjje mainstâʹttempoodd toođvaž jiiʹjjez škoouʹle da taaurõõžžid. Sij leʹjje kuuitâǥ tobddâm pueʹttmes måttmešt leʹbe täujja ǩeeuʹsuum leʹbe čårstum säʹmmlažvuõđ diõtt.
▶ Sääʹmvuuʹdest nuuʹbb tässa serddmõš lij čuuʹt miârkteei proseʹss da mättʼtõõtti valmštâʹtte õhttsažooccma juʹn 7. klaassâst ääʹljeen.
▶ Õhttsažooccâmvaʹlljummšid vaaikti vuõss-sâjjsânji nuõr jiiʹjjes miõlǩiddõs, leša lokku vaʹlddeš še piârri vuäinnmõõžž di måttmin paaiʹǩin täälʼlaž resuursid, ouddmiârkkân vueiʹttemvuõđ jiiʹjjes jälstempääiʹǩ haʹŋǩǩummša veeʹres päiʹǩǩ-kååʹddest.
▶ Sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn jeälsteei nuõr niõǥǥee jälstummšest sääʹmvuuʹdest. Vuässas tän niõǥǥeem vueiʹtlvâʹstte sääʹmǩiõl täidd da tõn mieʹldd ävvneei tuâjjmarkkân.
▶ Lij täʹrǩǩ, što sääʹmǩiõl mättʼtõõzz uuʹdet Lappist še jeeʹresåʹrnn ǥu tåʹlǩ sääʹmvuuʹdest, tõn määinast, što tõt seeilat kuõsktõõzz preddnid da vueiʹtlvast mäccmõõžž, håʹt mäccmõš njuiʹǩǩeʹče muäʹdd puõlvvõõǥǥ pâʹjjel.
▶ Sääʹmnuõr puäʹtte gåårdid čuuʹt jeeʹresnallšem pirrõõzzâst da kulttuurâst.
Ođđ päiʹǩǩ-kååʹddest mättstroiʹttel õõlǥči pâʹstted taʹrjjeed tuärjjõõzz sääʹm kulttuuridentitetta, što serddjummuš ij šõõddče mättʼtõõttja leigga losseen da šurrân da viiǥǥče määttai jõskkmõʹšše.
Nuõr jânnmasiʹrddimättʼtõõtti
▶ Nuõri jânnmasiʹrddji nuuʹbb tääʹzz õhttsažooccâmvaʹlljummšid vaaikat jäänmõssân nuõri jiiʹjjez miõlǩiddõs škooultemsuârgga. Vuâđđmättʼtõʹsse kuulli TET-harjjtõõllmõõžž miârktõs nuõri škooultõsvaʹlljummšid lij juʹn eeʹžža occnjaž.
11 Ǩiõttǩeʹrjj
▶ Lääʹddǩiõl täidd lij pukin tääʹrǩmõs jânnmasiʹrddinuõri škooultõõzzlaž serddjummuž ooudâsveäʹǩǩteei leʹbe cõggi tuejjeei: šiõǥǥ lääʹddǩiõl täidd ooudad nuõri škooulâst piʹrǧǧummuž da taaurõškõskkvuõđi šõddmõõžž da vueiʹtlvâstt ooʒʒõõttmõõžž haaʹluum nuuʹbb tääʹzz škooultõʹsse. Hueʹnes ǩiõlltäidd tuejjat vaiggâdvuõđid škooulâst da aaiʹji mieʹldd vaʹǯǯtõõzzid kommunikâʹsttmest väʹlddnarood mättʼtõõttjivuiʹm.
Hueʹneld lääʹddǩiõl vaaldšeei mättʼtõõtti jie vieʹltteʹmmen ooʒʒõõđ haaʹleeʹmmes nuuʹbb tääʹzz škooultõʹsse, ǥu jie ååsk ǩiõlltääideez riʹjttjem škooulâst piʹrǧǧummša.
▶ Vuârrvaaiktõs lääʹddǩiõllsai mättʼtõõttjivuiʹm tuärjjad jânnmasiʹrddituâǥǥaž mättʼtõõttji lääʹddǩiõl mättjummuž. Nuõri sosiaalʼlaž kõskkvuõđi šõddmõʹšše škooulâst leʹčči pueʹrr ǩiddeed vuâmmšõõzz.
▶ Jânnmasiʹrddinuõr taarbše jeeʹrestässʼsaž tuärjjõõzz škoouljååʹttma.
Pukin nuõrin jie leäkku vuâđđškooul puuđeen riʹjttjeei ǩiõlʼlaž leʹbe akateemlaž vaalmâšvuõđ, koi veäkka sij vuäitče ooʒʒõõttâd nuuʹbb tääʹzz ämmtallaš vuâđđškooultõʹsse leʹbe lookkjiškoouʹle. Täid mättʼtõõttjid serddjempoodd škooultõs, mâʹte valmšteei škooultõs, vuäitt leeʹd šiõǥǥ vaʹlljeed.
▶ Mättoʹhjjeeʹjin lij jõnn miârktõs jânnmasiʹrddinuõri škooultõõzzlaž serddjummši oʹnnstummšest. Mättoʹhjjeeʹji tuâjjan lij ainsmâʹtted, što nuõr tuejjee škooultõsvaʹlljummšid riʹjttjeei teâđ vuâđald.
▶ Jânnmasiʹrddipiârrji puärraz vuäiʹtte vuässõõttâd aktiivlânji päärneez škoouljååʹttma tåʹlǩ, jõs sij vaaldše lääʹddǩiõl. Puki piârrivuäzzlai õõlǥči mättjed riʹjttjeei lääʹddǩiõl tääid.
▶ Vueʹss jânnmasiʹrddinuõrin vuäinn pueʹttiääiʹjes Saujj-Lääʹddjânnmest.
Tän tueʹǩǩen lie saauj pueʹrab vueiʹttemvuõđ mättʼtõõttma - da tuâjjvuäǯǯma..
Rääʹves jânnmasiʹrddimättʼtõõtti
▶ Rääʹves jânnmasiʹrddji nuuʹbb tääʹzz õhttsažooccâmvaʹlljummšid vaaikti miõlǩiddsõsvuõtt suârgga, pueʹttiääiʹj plaan juätkkmättʼtõõllmõõžžâst, tuâjjvuäǯǯamvueiʹttemvuõđ da âʹlddpirrõõzz tååbd da neävv.
Tuâjjharjjtõõllmõõžž tääʹrǩesvuõđ toʹbdde jäänab lääʹddǩiõl mättjem neävvan ǥu tuâjjvuäǯǯam leʹbe škooultõsvaʹlljummši beäʹlnn.
▶ Vueiʹttemvuõtt juäʹtǩǩed määttaid ämmta, koon lij harjjtam dommjânnmeʹstes lij occkaž. Jäänmõsân miârkteei määin lie lääʹddǩiõl siltteeǩaʹnesvuõtt di haall piâssâd jåttlânji tuâjj-jieʹllma.
▶ Tuʹtǩǩummša vuässõõtti pueʹtti ääiʹj plaanid kuuli tuäivv tuâjvuäǯǯmest da jieʹllem juätkkmõõžžâst Tâʹvv- leʹbe Saujj-Lääʹddjânnmest. Tät tuärjjad jurddi tõʹst, što tuejjeeʹl škooultõõzz ouʹdde, tuejjeet seämmast pueʹtti ääiʹj tuâjjlai ouʹdde Lääʹddjânnmest.
▶ Lääʹddǩiõl siltteeǩaʹnesvuõtt tuåimmai vuässa câggsen lookkjiš- kooulmäättaid, ǥu piâssmõš lookkjiškoouʹle oudldâstt mättʼtõõttjest raavâs mättʼtõsǩiõl tääid. Rääʹvesooumžen Lääʹddjânnma serddam oummi piâssmõš ââʹlab tääʹzz škooultõʹsse lij raajtum.
13 Ǩiõttǩeʹrjj
▶ Škooul taʹrjjeem mättõõzzlaž tuärjjõõzz toʹbdde riʹjttjeeʹjen. Uʹčteeʹl čõõđte jeäʹrdummuž mättʼtõõzzineez.
▶ Määttai ouddnummšest piârri tuärjjõõzz da vieʹǩǩ miârktõs leäi šurr.
Piârri vuäzzlai hueʹnes lääʹddǩiõl täidd da škooulid jååʹđǩâʹnesvuõtt leʹjje raajteei tuejjeei tuärjjõõzz vuäǯǯmest.
▶ Jiiʹjjes miõttlõs šiõttõõttmõš vaaikti positiivlânji mättjummša da täʹst leäi miârkteei vaaiktõs määttai ouddnem beäʹlnn.
▶ Serddjempooddâst vuõǯǯum tuärjj uʹčteeʹlin da mättoʹhjjeeʹjin leäi miârkteei sââʹjest. Serddjempoodd tuärjjtuåimman kaiʹbbješ še jeeʹres tuärjjõõzz, mâʹte: määŋg piâssâmteeʹsti harjjtõõllâmteeʹst serddjempoodd jeällam mättʼtõõttji kõʹllʼjummuž, koi poodd sij mainste jiiʹjjez ǩiõččlâsttmõõžži pirr da mättʼtõõttmõõžž pirr ääiʹjest mâŋŋa vuâđđškooul.
▶ Lääʹddǩiõl harjjtõõllmõõžž škooul åålǥbeäʹlnn õʹnne taarbliʹžžen da tuäivvjen leäi še vuârrvaaiktõs maaddläʹddlaivuiʹm.
▶ Mättʼtõõttmõõžž tuärjjõssân škooulpeeiʹv åålǥbeäʹlnn kaiʹbbješ meäʹrmeâldlaž vueiʹttemvuõđ leksskruuʹǧǧe, ǥu leeksi tuejjummuš leäi måttmešt vaʹǯǯel ij-ka oʹnstam.
15 Ǩiõttǩeʹrjj
Tuåimmeʹtǩǩõõzz
Ǩiõlʼlaž vueʹlǧǧemsââʹj
Sääʹmǩiõl tuärjjummuš
Sääʹmnuõrin serddjem luândd lij oʹdinaknallšem tõn diõtt, što nuuʹbb tääʹzzest vueiʹttemvuõtt mättʼtõõttâd sääʹmǩiõʹlle occan lebe vooʹps-i poott.
Sääʹmǩiõl lie vaarvuâla da sääʹmǩiõl seillmõš taarbšeʹče õhttsažkååʹddest puki tuärjjõõzz.
▶ Vueiʹtlvââʹstet čõõđ vuâđđškooul mättʼtõõttmõõžž sääʹmǩiõʹlle.
▶ Lââʹzztet sääʹmǩiõl mättʼtõõzz ämmtallaš mättstroiʹttlin da lookkjiškooul škooultõõzzâst.
▶ Vueiʹtlvââʹstet sääʹmǩiõl mättʼtõõttmõõžž Lappi vuuʹdest obbnes.
Lääʹddǩiõl tääid tuärjjummuš
Lääʹddǩiõl silttummuš vaaikti õhttân jäänmõsân miârkkšõõvvi tuejjeeʹjen jânnmasiʹrddimättʼtõõttji škooulserddjummšid pukin ââʹǩǩjooukin. Lääʹddǩiõl täidd lij tääʹrǩes tuejjeei še lääʹdd õhttsažkådda integrâsttjummšest da aazzõõttmõõžžâst di taaurõškõskkvuõđi čuõlmmʼmest.
▶ Tuärjjeet mättʼtõõttjid õõuti õõuti lääʹddǩiõl mättjummšest čõõđ škooulpälggaz.
▶ Tuärjjsäimmaz, mâʹte piârri, lääʹddǩiõl tääidai silttummuž raaveet.
▶ Põõrǥât vaaikted miõđâld taaurõškõskkvuõđi vuäǯǯmõʹšše maaddnarood kõskkvuõđâst.
▶ Vueiʹtlvââʹstet lääʹddǩiõl harjjtõõllmõõžž še škooul åålǥbeällsaž tuåimin da jäʹrjstet tuåimmjummuž jeeʹres staarjõõttmõõžžin.
▶ Čuäʹjtet õhttân vaʹlljummšen ǩiõlltääid pueʹrummša jânnmasirʹddi- mättʼtõõttjid jurddum 10. klaassid, kuäʹss oudldõõzz piâssâd haaʹluum nuuʹbb tääʹzz määttaid šâdd vueiʹtlviʹžžen.
▶ Uuʹdet vueiʹttemvuõtt tuejjeed piâssâmteeʹsti harjjtõõllâmteeʹstid nokk täujja.
▶ Tuejjeet vaalmâš sannõõzzid, koin lij äuʹǩǩ nuuʹbb tääʹzz määttain da pueʹtti ämmtest.
▶ Plaaneet kuursid, koin ooudâsveäʹǩǩtet lääʹddǩiõl tääid ouddnummuž pueʹtti mättstroiʹttel, mâʹte lookkjiškooul, lokku vääʹldeeʹl.
▶ Jäʹrjstet mättvaalmâšvuõđid pueʹreei kuursid nuuʹbb tääʹzz määttai aalǥâst.
17 Ǩiõttǩeʹrjj
Serddjummuš soojjlen – serddjempoodd oʹhjjõõzzlaž tuejjeeʹjid kuõskki
tuåimmeʹtǩǩõõzz
Serddjempoʹdde ââʹnet resuursid, leša tõʹst huõlǩani serddjempoodd vuâđđškooulâst nuuʹbb tässa vaigsmõõʹtti leʹbe cõõggi jm. valmšteei škooultõõzz vääʹnn, occnjaž õhttsažtuâjj serddjempoodd mättstroiʹttli kõõsk da mättstroiʹttli jânnamtiõđlaž sââʹjj. Nuõr kaiʹbbje lââʹzz persoonlaž tuärjjõõzz, oʹhjjummuž, huõlâânnmõõžž, vuäʹpstõõzzid da rääʹves oummu raavõõzz tõʹst, što vuõss-sâjjsaž mättstroiʹttel vaʹlljummuš mõõni vuõiʹǧǧest.
Vueʹss mättʼtõõttjin kaiʹbbji veâl lââʹssteâđ jeeʹres škooultõsvueiʹttemvuõđin mâŋŋa vuâđđškooulâst, kook tuärjjeʹče sij vaʹlljeemproseeʹss da valmštõõvvmõõžž tuäivvämmta. Vueʹss leäi haaʹleed veâl lââʹssääiʹj smiõttmõʹšše, ouʹddel jõnn tuʹmmstõõǥǥ, määttai juäʹtǩǩem beäʹlnn.
Tuärj vuäǯǯmõš lij čõnnsest ââʹnnmest åårrai resuursivuiʹm, mâʹst vuäitt šõddâd vooudlaž jeeʹresärvvsažvuõtt. Vaʹǯǯtõssân määttai diõtt siʹrddi sääʹmnuõrin leäi ođđ kulttuuʹre šiõttõõttmõš da tõn noormi mättjummuš.
Jânnmasiʹrddimättʼtõõttji intergrâsttmõõžž vuâđđmättõõzz ryʹtmme toʹbdde måttmešt vaʹǯǯtõssân.
▶ Taʹrjjeet mättʼtõõttja vueiʹttemvuõđ õhttnaž oʹhjjummša.
▶ Čuäʹjtet 10. klaass vueiʹttemvuõđ, jõs mättʼtõõtti taarbaš lââʹssääiʹj tuʹmmstõõǥǥ tuejjummša.
▶ Lââʹzztet mättʼtõõttjid persoonlaž tuärjjeem-maallid.
▶ Nuuʹbb tääʹzz õhttsažooccma valmštõõđât čõõđ pââibužškooul peʹšttem.
▶ Raaveet verddsažtuärjjtuåimmjummuž, vuässtââʹttet puärraz prosessa da lââʹzztet juʹn serddjempoodd jeällam mättʼtõõttji tobddmi juâkkmõõžž mentoor tuåimmjem mieʹldd.
▶ Lââʹzztet TET-harjjtõõllmõõžž da mättʼtõõttji juätkkmättʼtõõttâm tuäivvji kõskksaž õhttvuõđ altteeʹl pueʹttiääiʹj da ämmat plaanummuž pââibužškooulâst juʹn ääiʹjben. Nääiʹt nuõrid uuʹdet nokk ääiʹj tobdstõõttâd jeeʹres ämmtid da škooultõs-suõʹrjid, kook lie siʹjjid miõllsaž.
▶ Ooudeet jânnmasiʹrddimättʼtõõttji aazzõõttâmškooultõõzzâst spraavdem tuâjjharjjtõõllâmpõõʹjid, koʹst ääuʹǩ tuâjjvuäǯǯam da škooultõõzz vueiʹnnemkuuʹlmest maksimââʹstet.
Piârri uʹvddem tuärjjõõzz da vieʹǩǩ
miârktõs čuäʹjtõõđi miârkteei tuejjeeʹjen
määttai ouddnummšest.
19 Ǩiõttǩeʹrjj
Sosioemotionaalʼlaž mättjempirrõs, taaurõškõskkvuõđ da piâr tuärjjõssân - škooulâst piʹrǧǧeem pueʹreei tuåim
Škooul da tõi vueʹjj oođee täujja vaaldšeei sosiaalʼlaž vuõʹjjid.
Väʹlddkulttuur dominõʹstti sââʹjj lij vueʹǩǩen jeänab ǥu kulttuuri õhttsaž, mättjummuž vueiʹtlvõʹstti raajjpäiʹǩǩ. Tän diõtt škooulin pââʹstet väʹldded lokku väʹlddkulttuurâst pueʹtti päärnai, nuõri da piârrji taarbid, ǥu tõk lie suåvast škooul äärvaivuiʹm da tuåimmjemkulttuurin. Eetnlaž uuʹccbõõzzin pueʹtti päärna da nuõr tän diõtt-i lie škooulserddjummšin samai oʹdinak tuâj ooudâst: sij tuåimmje kuõiʹt makrosysteeʹm kõskkvuuʹdest: vuârai mieʹldd jiiʹjjez kulttuurâst paaiʹǩineez da âʹlddõõutstõõzzineez da vuârai mieʹldd väʹlddkulttuurâst da täin kuhttuin sij tuåimmje nuuʹbb kulttuur tulkkân. Täujja tät šâdd še eeʹžža jiõččnallanji, tõn diõtt ǥu âʹlddõõutstõõzzâst ij leäkku seämmanallšem vueiʹttemvuõtt tuärjjeed päärna da nuõr škoouljååʹttmest ǥu väʹlddkulttuurâst pueʹtti piârrjin. Puärrsin da jeeʹres âʹlddoummin jie vieʹltteʹmmen leäkku ni vooʹps jiiʹjjez ǩiõččlâsttmõõžž lääʹdd škooulâst da škooulriâšldõõǥǥâst, jie-ka sij tõn diõtt fiʹtte ouddmiârkkân škooul õõlǥtummšid leʹbe škooulâst šõddi aaʹššid.
Piârri uʹvddem tuärjjõõzz da vieʹǩǩ miârktõs čuäʹjtõõđi miârkteei tuejjeeʹjen määttai ouddnummšest. Tän diõtt mättʼtõõtti škooulserddjummši oʹnnstummšest jeeʹres bieʹli, mâʹte pirrõʹstti õõutstõõzz, škooul da piârri õhttsatuâjj lij tääʹrǩes. Õõutstõõzz da škooul kõskksaž kueiʹmmvuõđ oʹnnstummuš õudldâstt puki čõnnõsjoouki da pääiklaž kåʹddvaaldâšm juätkkjeei tuärjjõõzz.
▶ Vääʹldet lokku kulttuursensitiivlažvuõđ da uuʹdet mättʼtõstuâjjlažkådda nokk teâđ da neävvaid jeeʹres kulttuurtuâǥǥain pueʹtti mättʼtõõttji persoonlaž vuâmmšummša.
▶ Uuʹdet riʹjttjeei tuärjjõõzz mättʼtõõtti tiuddsaž ouddnummša ǩiddeeʹl vuâmmšõõzz mättsiiskõõzzid, mättmateriaalid di škooul tuåimmjummša da täävat tõid taarb mieʹldd.
▶ Lââʹzztet soojjlõs kommunikâʹsttem oudldõõzzid äävʼvuõđ, perstummuž da oummu jiiʹjjesnallšemvuõđ da õõutnallšemvuõđ ciʹsttjem veäkka.
▶ Škooultet mentorrtuåimmjummša nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõttjid, kook lie jeällam serddjempoodd. Tuejjeet täʹst põõšši nääʹl.
▶ Ooudeet taarb mieʹldd škooul tuåimmjemkulttuur da tuåimmjemnaaʹlid nuʹtt, što tõk kääzzkâʹstte škooul mättʼtõõttji eetnlaž määŋgnallšemvuõđ da pueʹrrjieʹllem.
▶ Aalǥtet škooulpeeiʹv mâŋŋa tuåimmjeei leksskruuggid, koin lij vueiʹttem- vuõtt vuäǯǯad vieʹǩǩ leeksi tuejjummša.
▶ Vuässtââʹttet piârrivuäzzlaid škoouljååʹttem tuärjjummša da õhttsažtuõjju škooulin ääiʹjbuužž viõusben jm. škooulâst tuåimmjeei puärrsikruuggivuiʹm.
▶ Jäʹrjstet jânnmasiʹrddituâǥǥažmättʼtõõttji puärrsid ǩiõllškooultõõzz, teʹl siʹjjid uuʹdet pueʹrab ouddlõõzzid vuässõõttâd õhttsažtuõjju škooulin.
▶ Tuärjjeet jânnmasiʹrddituâǥǥažmättʼtõõttji da läʹddlai mättʼtõõttji kõskksaž vuârrvaaiktõõzz.
▶ Tuärjjeet jeeʹres eetnlaž jooukin pueʹtti mättʼtõõttji kõskksaž taaurõškõskkvuõđid.
21 Ǩiõttǩeʹrjj
Lââʹssteâđ tuärjjõssân
Õhttsažooccmõš, škooultõs, ämmatvaʹlljeemteeʹst:
https://opintopolku.fi/wp/fi/
https://www.studentum.fi/
http://www.infopankki.fi/fi/etusivu http://www.mol.fi/avo/
http://www.uramyrsky.fi/Mansikkapaikka/index.html http://samediggi.fi/nuorat/images/pdf_tiedostot/
oahppoofela_fi_web.pdf
Serddjempoodd škooultõõzzin:
http://www.edulappi.fi/fi/Nuorelle/VALMA
http://www.infopankki.fi/fi/elama-suomessa/koulutus/peruskoulun- jalkeen/lukioon-valmistava-koulutus
Teâttkääiv
Körkkö, Minna & Niemisalo, Sari (2017): Maahanmuuttajaoppilaiden siirtymät perusopetuksesta toisen asteen koulutukseen Lapissa. Tuejjõõzzâst M. Körkkö, M. Paksuniemi, S. Niemisalo & R. Rahko-Ravantti (tuåim.) .) (2017):
Opintie sujuvaksi Lapissa. Turku, Siirtolaisuusinstituutti, Julkaisuja 6, 45–67.
Körkkö, Minna, Paksuniemi, Merja, Niemisalo, Sari & Rahko-Ravantti, Rauna (toim.) (2017): Opintie sujuvaksi Lapissa. Turku, Seerdalvuõttinstitutt, Õõlm- tõõzz 6.
Rahko-Ravantti, Rauna (2017): Saamelaisnuorten opintie Lapissa. Tuejjõõzzâst M. Körkkö, M. Paksuniemi, S. Niemisalo & R. Rahko-Ravantti (tuåim.) (2017):
Opintie sujuvaksi Lapissa. Turku, Seerdalvuõttinstitutt, Õõlmtõõzz 6, 97–113.
Saarreharju, Maiju & Paksuniemi, Merja (2017): ”Koska siitä saa hyvän elämän”.
Tuejjõõzzâst M. Körkkö, M. Paksuniemi, S. Niemisalo & R. Rahko-Ravantti (tuåim.) (2017): Opintie sujuvaksi Lapissa. Turku, Seerdalvuõttinstitutt, Õõl- mtõõzz 6, 69–95.
23 Ǩiõttǩeʹrjj
